Kas bambustooted ikka on plastikust paremad?

Kuidas elada plastiku vabalt

Tõsi on see, bambus on kiiresti taastuv loodusvara, kuid kas sellest valmistatud toodete kasutamine ikka on nii loodust säästev või on see järjekordne peatükk rohelisest ajupesust? Kas võib olla, et mõnel juhul on ikkagi plastik parem kui bambustooted?

Thorma, Thor, Thorma bambustooted
Pesamuna Thor hambaharjaga

Bambushambaharjad on meie peres kasutusel juba mitu aastat ning õige pea pärast seda hakkasime mõtlema, missugused võiks olla need igapäevaselt kasutatavad asjad, mida võiksid samuti asendada bambustooted. Kui laste mõttest sündis Thorma, lisandusid bambushambaharjadele kohe ka reisivutlar ning bambusest hambaharjatops, praeguseks on tootevalikusse lisandunud bambusrätikud-ja saunalinad ning teisigi vannitoatooteid. Hetkel saada olevat tootevalikut näed E-poest.

Loomulikult on need kõik ka meie kodus igapäevases kasutuses. Kuidas teisiti? Mida aga veel saaksime teha selleks, et igapäevaste harjumustega loodust säästa? Kas bambusest võiksid olla ka meie riided? Köögitarbed? Tualettpaber? Bambus on algmaterjaliks paljudele toodetele. Kas see tähendab, et võiksime bambustoodetega asendada ka need, mis on tehtud puuvillast, metallist ja kõvast puidust või ainult need, mis on plastikust?

Kui sinu puhkuse-või tööreisid on viinud Sind Kagu-Aasiasse, oled tõenäoliselt kokku puutunud ka sellega, kuidas bambust ehitusmaterjalina kasutatakse.

Jaapani bambusmets

Bambustooted on meie peres kasutuses ka seetõttu, et bambus on kiiresti taastuv loodusvara. Ei, bambus ei ole puu, vaid tegemist ongi rohttaimega, temaga samas perekonnas on ka riis Sõltuvalt liigist ja kasvukohast võib bambus kasvada kuni 50 sentimeetrit (sic!) ööpäevas. Isegi muru ei kasva maikuus soojade ja niiskete ilmadega nii kiiresti!

Bambusest kui rohelisest kullast saad lugeda Thorma blogi varasemast postitusest, kui klõpsad SIIA.

Bambusvõrsed on toiduks nii pandadel kui ka inimestele

Bambust seostatakse sageli pandadega, sest bambusvõrsed moodustavad pandade toidulauast olulise osa, kuid bambusvõrseid söövad ka inimesed – Aasias on see traditsioon tuhandeid aastaid vana. Bambusvõrsed on madala rasvasisaldusega, samas suurepärased kiudainete ja kaaliumi allikad.

2015. aastal kasvas Hiinas bambust ligi 6,5 miljonil hektaril, seega jätkub nii pandadele kui ka inimestele.

Küsimus siiski jääb – kas loodust säästvad on igasugused bambustooted sõltumata päritolust ja valmistusviisidest?

Igasuguste toodete, on need siis bambusest või mitte, loodussäästlikuse analüüs sisaldab järgmisi kriteeriume:

  • Päritolumaa ning transportimise viisid (lennuk, laev, maismaa)
  • Kuidas toimub tootmine? Kulutatav energia ja vee hulk?
  • Kasutatud kemikaalid tootmisprotsessis?
  • Kas ja millised on alternatiivid, mis on sama loodussõbralikud, kuid ehk vähem trendikad?

Tihti võib vastuseid saada olla väga raske, eriti, kui tarneahel pole läbipaistev. Meie oleme Thormas endal elu lihtsaks teinud – tarneahel on lühike, omavahelised kontaktid ausad ja usaldusväärsed. Sellest, kus ja kuidas valmivad Thorma bambustooted, kirjutasime lähemalt eelmises postituses, mida saad lugeda klõpsates SIIA.

Bambuse kasvatamise varjuküljed

Looduslike elupaikade hävitamine. Bambuse populaarsuse tõttu on varasemad segametsad asendatud bambusmetsaga. Teatavasti ei ole monokultuursus kuidagi looduslikku mitmekesisusst toodustav ning ka osa metsaasukaid on seetõttu pidanud endale uue kodu otsima. Eriti hädas on osa putukaid ja väiksemad metsloomad, kes sõltuvad just looduslikust mitmekesisusest nii oma toidulaua kui ka elupaiga valikul.

Looduslike elupaikade hävitamisega kaasnevad probleemid on igasuguste monokultuuride kasvatamise puhul – on need siis avokaadoväljad Lõuna-Ameerikas, Portugali eukalüptimetsad või Põhja-Ameerika maisi-ja sojaväljad. Seega – ideaalis oleks toodete valmistamiseks kasutatav bambus pärit kas looduslikest metsadest või bambusekasvatus oleks rajatud põllumaale, mitte mahavõetud metsa asemele.

Põllumajandusväetised. Kuigi bambus kasvab ka väetisteta hästi, ei tähenda see automaatselt, et poelettidele jõudnud bambustooted oleksid põllumajanduskemikaalidest vabad. Teatavasti tuleb enamus ärilistel eesmärkidel kasutatavast bambusest Hiinast, kus põllumajandusele kehtestatud nõuete järgmine on väga ebaühtlane, mistõttu on Thorma teinud põhjaliku eeltöö koostööpartnerite valikul.

Thorma bambustooted on kasvatatud ja toodetud mahetootmise põhimõtete järgi.

Thorma hambaharjad
Thorma bambustooted eristuvad kvaliteedi ja päritoluga.

Tootmisel kasutatavad ressursid

Kui rääkida suurtootmisest, siis bambustooted on keskkonnasõbralikumad ka seetõttu, et kuigi mõne tootegrupi valmistamisel läheb tarvis märkimisväärses koguses teisi loodusresursse, kulub neid üldjoontes vähem kui näiteks metalli või mõne muu puidu töötlemisele. Bambusest põrandakatted, mööbel ja majapidamistarbed on seega tootmiselt loodussäästlikumad. Iseküsimus on muidugi, kas suurtootmisest tulnud esemed peaks olema üldse esimene valik või võiks eelistada väike-ettevõtete tootevalikud, mille ostuhind võib olla kõrgem, kuid toode on isikupärasem, enamasti ka vastupidavam ning kliendil on võimalik kaasa rääkida valmistusprotsessi (nt köögimööbel) ja viimistluse juures.

Keskkonnasõbralikkuse aspektist on oluline ka transport – mida kaugemalt mööbel ja põrandakatted Sinuni jõuavad, seda suurem on ökoloogiline jalajälg. Kõiki asju ei ole võimalik kodule lähedal asuvalt tootjalt osta, kuid paljut siiski on.

Aga teised bambustooted?

Kui lähtuda tootepõhiselt, siis bambusest hambahari on keskkonnale igal juhul parem valik, seda enam, et üldjuhul on mõlemad need toodetud Hiinas. Seevastu ei ole bambusest lauanõud sugugi loodussõbralikumad kohalikust keraamikast või tööstuslikust portselanist. Vastupidi. Boonuspunkte loodushoiu eest saad siis, kui ostad nõud endale taaskasutuspoest.

Omaette küsimus on ka bambustoodete vastupidavus. Kuigi bambus oma olemuselt on väga tugev materjal, muutub see tööstuslikul töötlemisel oluliselt hapramaks. Võtame või bambusest kohvitermosed: nende eluiga on ikka oluliselt lühem kui n-ö päris termostel. See aga tähendab vajadust neid tihedamini vahetada, mis suurendab transpordi osakaalu ja koormust loodusele. Sama on bambusest toidukarpidega, samas kui plastikust karbid elavad me köögikappides vabalt kümmekond aastat ja rohkemgi.

Bambuskiust saunalina müdiroheline
Bambuse töötlemine kangaks toimub sarnaselt lina ja kanepi töötlemisega.

Bambuskangast riiete, rätikute jms puhul on tootmisprotsess see, mis määrab, kas tegemist ikka on loodussõbraliku tootega või mitte. Enamus tööstuslikke tootmismeetodeid hävitab bambuse igasuguse tervise-ja loodussõbralikkuse, sest bambusest kanga saamine on väga intensiivne ja kemikaalidest tulvil protsess. Tselluloosist tulvil bambusmass lahustub kemikaale kasutades ning ka selleks, et bambuslõime saada, läheb kemikaale vaja. Kui lõim valmis, värvitakse või pleegitatakse seda formaaldehüüde kasutades. Saadav kangas on kaugel looduslikkusest või loodussõbralikkusest.

Sama kehtib ka puuvilla kohta, mille töötlemisprotsess on sarnane.

Õnneks on olemas ka oluliselt rohelisem alternatiiv nii töötlemisel kasutatavate loodusvarade kui ka kemikaalide poolest. Selline töötlemisprotsess sarnaneb lina ja kanepikiu tootmisele – see on küll energia-ja ajamahukam, sisaldades leotamist, purustamist, massiks kokku mätsimist, kraasimist enne, kui kiud lõimeks kedratakse. Loodussõbralikku ja inimesele ohutut tootmisviisi näitab rahvusvaheline Öko-TEX sertifikaat, mis on olemas ka Thorma bambusrätikutel.

Oluline on meeles pidada, et igasuguse kanga töötlemisel kasutatakse teatavas koguses kemikaale, seega bambust ainult seepärast välja praakida ei ole otstarbekas. Taaskord võiks pigem uurida, milline on toote päritolumaa ja kuidas on ese valmistatud.

unsplash, bambustooted, bambusnõud
Bambusest nõud ei ole alati kõige loodussõbralikum valik

Kuidas on aga lood bambusest joogitopside, kõrte, rõivaste, rätikute ja hambaharjadega? Kuigi melamiin on mööblitööstuses üsna levinud kemikaal, on selle toiduks või toiduga tarvitamine mürgine. Seega – bambusest nõude ja ka hambaharjade puhul uurige kindlasti valmistusviiside kohta nii palju, kui see on vähegi võimalik.

Ei ole teada, mitu rulli tualettpaberit kasutab aastas Eesti inimene, kuid näiteks Suurbritannias on see arv 127. Enamus tualettpaberist on toodetud mitte taaskasutatud paberist, vaid puidust, mis tuleb metsadest. Puhas raiskamine, kui nii mõelda. Või siis mitte eriti puhas, arvestades, mida sellega enne vee peale tõmbamist tehakse.

Kuna ka bambusest tualettpaberi valmistamisel ei ole taaskasutusest juttugi, siis on kaheldav, kas ja kui palju loodussäästu bambusest tualettpaber annab, arvestades et transport suurendab koormust loodusele veelgi…

Niisiis – kas bambus on ikka plastikust loodussõbralikum?

Mõnede arvates on selle küsimuse vastus rohkem kui miljonit väärt. Kõrvutame siis fakte:

Ahel, kus toorainest valmib toode, räägib bambuse kasuks – bambustooted valmistatakse üldjuhul riigis, kus see kasvab. Ka töötlemisprotsess on bambusel lühem kui näiteks naftal plastikkahvliks või hambaharjaks. Bambustooted on taastuvast loodusvarast, plastiktooted naftast, mis on väidetavalt otsakorral. Loodusesse sattunud plastiku ja selle jäätmete tõttu hukkub tuhandeid, ilmselt isegi kümneid ja sadu tuhadeid elusolendeid maal ja vees. Bambustooteid selliseid surmasid ei põhjusta, sest bambus laguneb looduses mõne kuuga. Plastiku lagunemine võtab tuhandeid aastaid. Plastiku kahjuks räägib ka see, et selle kasutamisel satub inimese organismi ka kemikaale, mida on toote valmistamisel lisatud. Thorma toodete valmistamisel selliseid mürgiseid lisaained kasutatud pole.

Bambusmets, jakob-owens-sh
Loodussäästlikud valminud bambustooted aitavad hoida loodust elus

Paljud bambustoodete pakkujad kasutavad ka toodete pakendamisel bambusest tehtud paberid ja karpe. Kas teadsid, et üha enam Hiina elektroonika-ja arvuti varuosade tootjaid pakendab oma tooted ekspordiks just bambusest pakendisse? Ka Dell on nende tootjate hulgas.

Kuna tootmisprotsess on sarnane paberile ja kartongile, siis on tegemist roheliste toodetega, sest üldjuhul seal mürgiseid kemikaale ega lisaaineid ei kasutata. Pakendilt lisa uurimine paha ei te, aga kui tooraine on puhas, võib taaskasutamiskõlbmatu bambuspakendi kodusesse komposti visata.

NB! Biojäätmetesse tohib panna ainult need bambustooted, mille valmistamisel pole kasutatud mürgiseid kemikaale. Plastikut ei tohi kunagi komposti hulka visata, kuigi osa liiki plastikut saab taaskasutada või suunatakse see elektrienergia tootmiseks.

Aitäh, et oled teinud teadliku valiku hoidmaks loodust kogu selle täiuslikkuses!